laupäev, juuni 30, 2007

Ukse taga

Marssisin eile heas tujus töölt koju..noh tubli töönädal seljataga, nädalavahetus algamas, kott head-paremat sööki täis ja mõte mõnusast soojast vannist peas. Aga kurat, koju sisse ei saanud - olin võtme maha unustanud. Tavaliselt on keegi majakaaslastest ikka kodus. Helistasin 5 minutit uksekella ja siis hakkasin kõiki läbi helistama - äkki nad lihtsalt ei viitsi uksele tulla, misjonäride kartuses või nii..
Jacob tundis mulle kaasa, kuid oli kuskil Parramattas tudengite miitingul ja enne keskööd koju ei plaaninud jõuda. Van oli töökaaslastega kõrtsis - ta alustas eelmisel nädalal uues arhitektuuribüroos tööd ja uute töökaaslastega sina-peale saamiseks pole ju paremat varianti kui väike pubiskäik. James oli oma tüdrukuga sõitnud nädalavahetuseks Newcastle´isse. Jarekile ma ei helistanudki, sest ma teadsin, et ta on ühe erakorralise tööotsa tõttu kella 11-ni ära. Nii et ei mingit varianti sisse saamiseks.
Proovisin õnne ka me alumise naabri Nickiga - läbi tema toa saab meie aeda ja äkki oleks me köögiuks lahti ununenud. Nicki aga polnud samuti kodus. Täitsa pael.
Silitasin hajameelselt Shermanit, kes mulle seltsi ootama tuli. Tema muidugi ei näinud asjas erilist probleemi. Ronib vaid garaazi katusele, sealt kerge hüppega puu otsa ja siis aeda. Ja Nicki tuppa saamiseks on tal üks väike spets ukseauk.
Peitsin siis söögikraami põõsasse ja mõtlesin, mida edasi teha. Nurga peal on meil üks üsna õdus tudengipubi, aga see oli juba otsastääreni rahvast täis (varajane happy hour ja sessi lõpuaeg)ja kõige taustaks käis mingi jube igav pallimäng. No polnud tuju sellise asja järgi.
Seadsin sammud teises suunas Newtowni poole - seal on ikka tore ringi vaadata. Ja siis äkki hakkasin mõtlema, et kui harva ma ikka üksi kuskil ringi käin. Muidu pidevalt ju Jarekiga koos. Ja ei oskagi enam nagu üksi olla.
Tahtsin kuskile sööma minna - ja üksi söömine on midagi, mida ma vist Sydneys kordagi pole teinud. Indoneesias ehk paar korda. Õnneks naeratas mulle õnn ja õigel hetkel sattus mulle ette koht nimega Kammadhenu. Mu tähelepanu haaras aknal sõnapaar roti chanai..ja see on söök, mis mulle eranditult seondub Malaisiaga (roti chanai on soolane pannkoogi laadne küpsetis, mida süüakse koos karrikastmega). Idee poolest on ta vist Indiast pärit, aga vähemalt sellisel kujul ja selle nime all ei ole ta mulle kunagi Indias ette sattunud. Läbi akna nägin ka kelnerit - pikk suur tõmmu mees, kes oleks nagu KL-i Yusoofi restoranist ära karanud. Igatahes otsus oli tehtud. Söögikoht oli üsna tühi -liiga varane aeg õhtusöögiks. Ja nii ma seal üksi istusin. Küsisin, et kas neil teh tarikut ka on (see on kondenspiimaga tee - ka eranditult Malaisa jook). Mees jõnksutas rõõmsalt pead küljelt-küljele, mis muidugi tähendab india viisi "jah".
Teh tarik oli nagu päris. Ja roti chanai ilmus lauale metallist liual - taaskord täpselt nagu päris. Ja oli oi kui hea.
Ja siis kella kuue paiku nagu püssipauk oleks käinud ja äkki kogu restoran oli rahvast täis. Ja need söögid, mis ringi liikuma hakkasid, tekitasid mul juba kümneid ideid, kuna siia naasta. Ja mitte enam üksi. Sest üksi on ikka üsna igav väljas süüa..sööd ära ja astud edasi, sest kaua sa ikka lakke vaatad ja lauda kinni hoiad...
Peale seda läksin kinno - vaatasin austraalia filmi Clubland. Polnud viga, sai omajagu naerda ka.
Siis otsa veel väike kohvikuskäik, ja oligi aeg juba sealmaal, et Jarek koju jõuaks.
Üldiselt kaksi on ikka märksa õdusam kui üksi, tuleb tunnistada.

teisipäev, juuni 26, 2007

Sicko

Olin täna enamus päevast koolitusel - meil tuleb paari päeva pärast uus kindlustuspakett välja ja praegu nähakse vaeva, et kõik töötajad asjaga kurssi saaks. Saime kurssi.
Paketi nimi on StarterPak ja mõeldud see noorematele kodanikele, kes ei taha liiga palju raha tervisekindlustusele kulutada. Kiidulaul kõlab kaunis - stiilis, et miks maksta teenuste eest, mida noored ja vallatud ei vaja. Ja nii on need mittevajatud teenused kattest välja jäetud (st kui sellest nimekirjast mõni haigus sind tabab, siis kindlustusfirma poole pöörduda pole mõtet). Nagu põlveliigese või silmakae operatsioonid..ja rasedusega seonduv tervisehooldus..
Jah tõesti, statistika näitab, et see viimane "terviseprobleem" noori austraallasi enamasti ei vaeva ja seega pole neil seda ka vaja. Keskmine esimese lapse saamise iga on 30,5. Vot selline väike huvitav fakt siis.

Eile vaatasime Jarekiga Michael Moore uut dokumentaali Ameerika tervishoiusüsteemist - Sicko. Päris sick värk oli küll. Must-valgelt esitatud ja tendentslik, aga oi kui mõjus. Ja enamjaolt ka tõsi. Hoia inimesed hirmul, laenude kammitsas ja haiged - siis on nad ka kergesti manipuleeritavad.
Austraalias, tundub, et nii hull asi siiski ei ole. Või ehk on see fond, kus mina töötan, pisut erandlik - ikkagi mittekasu printsiipidel toimiv üksus. Aga mida rohkem ma asjast tean, seda enam tundub, et parem on mitte liiga palju teada..

neljapäev, juuni 14, 2007

Orbiidilt kadunud

See nädal on kujunenud rütmis: ärkan üles-tööle-kooli-koju ja magama jne.
Nimelt eile oli see ajalooline päev, et aasta me Austraaliasse saabumisest sai täis. Tegelikult olen ma juba üle nädala bridging viisa peal ja ootan oma tudengiviisat.
Ma ei hakka teid üksikasjadega kurnama, aga igatahes on mul sel nädalal vaja käia koolis. Olen ühes suvalises kesklinna koolis inglise keele edasijõudnute kursusel - igal õhtul kl 4-9. Et mu töö lõpeb kl 4.30, siis jään natuke alguses hiljaks, aga mis siis ikka. Ja katsun ikka kuskil 8 ajal minema hiilida, eile ei õnnestunud, aga täna küll.
Tegelikult on vahelduseks täitsa tore. Midagi juurde küll ei õpi, aga klassikaaslased on päris muhedad. Suures enamuses brasiillased, kuigi välimuse järgi väga ei ütle - paljud neist on helehallide või roheliste silmadega - Lõuna-Brasiilias olevat suur mõju kunagi sisserännanud Eurooplastel.
Igal õhtul on natuke erinev teema - esimesel päeval oli kunst, siis oli töö ja täna keskkond. Eile oli nö suhtluskursus, pearõhk oli rääkimisel. Pidime seal igasugu situatsioone ette kujutama ja vestlust arendama. Üheks ülesandeks oli küsida ülemuselt palgakõrgendust.
Ja pärast hakkasin mõtlema, et krt miks ma pole veel palgakõrgendust küsinud? Eelmises kohas ootasin poolteist kuud ära ja sain kõrgenduse - mitte küll väga suure, aga siiski. Peaks siin tervisefondis ka proovima.
Täna hommikul tegingi agendile kõne ja uurisin elu. Ja paari tunni pärast oli tulemus olemas - sain kõrgenduse. Täpset numbrit näeb palgapäeval, aga ma olevat mitu levelit ülespoole liikunud, mis peaks tähendama paar dollarit igalt tunnilt juurde. Ülemus veel vabandas, et tegelikult oleks ma pidanud juba 5 nädalat kõrgemat palka saama (sest siis hakkasin vastutusrikkamat tööd tegema). Jäi siiski selgusetuks, et kas nad maksavad mulle tagantjärgi midagi või ei. Ei hakanud väga pushima ka, hea et edaspidigi parem palk on.

Nii, nagu näete, taaskord on tõestatud, et koolis käimisest on kasu.

laupäev, juuni 09, 2007

Tule tuul ja puhu ära...

Võite rahulikult oma varasuvega edasi uhkustada. Meil igatahes on talv ja torm. Talv on hiliskevade nägu, aga torm on hetkel päris tõeline. Eile Jarek eskortis mu nii hommikul kui õhtul uksest ukseni ja isegi selles paaris meetris, mis jäi auto- ja töökoha ukse vahele, õnnestus mul üsna vastikult märjaks saada. Ja sellist lausvihma on tulnud nüüd lakkamatult. Ja kuuldavasti tuleb veel mitu päeva.. Just nüüd, kui meil oli plaanis kaunist pikka nädalavahetust nautida - esmaspäeval on riiklik püha (kuninganna sünnipäev) ja meil olid mõnusad väljasõiduplaanid tehtud. Mis nüüd muidugi vastu taevast lähevad. Oleme end barrikeerinud koju, aknad kõvasti kinni, soojendus sees ja kuhi nädalalõpuajalehti voodi kõrval.
Uudised on ka katastroofihõngulised - jupp kiirteest uhuti ära ja koos sellega üks auto ja selles olnud pere. Central Coastis uputab. Ja Newcastles sõitis eile suur tanker 18 meetriste lainete toel otse liivaranda..oodatakse suuremat sorti ökokatastroofi.

Tule vihm ja uhu ää-ra...

teisipäev, juuni 05, 2007

Nii

Olge kallid, tehke Jarekile rõõmu ja klikkige nüüd siia lingile:
www.australiaonline.pl

See on selle tsehhi firma poola keelne lehekülg - Jareki käte- ja mõttetöö. Tegelikult on see ajutine variant ja paari kuu pärast peaks tulema uues kuues ja uue ülesehitusega leht, aga vaadake ikka.