uus aasta

Aasta algus on alati uute asjade, uute tuulte ja uute plaanide aeg. Sel aastal aga tunduvad muutused tormilisemad kui muidu. Mitte eriti mu enda elus, aga ümberringi. Tööl eriti. Nagu veed oleks paisu tagant valla pääsenud, inimesed lahkuvad. Esimene linnuke oli Anneke. Imeilus pikk blond tüdruk, kelle õde artistinimega Mickey Green on arvestatav popstaar Prantsusmaal (vaadake seda linki). Anneke pani päeva pealt maha oma töö, mida ta oli teinud 7 aastat ja läks..näitlemiskursusele...et lihtsalt teha midagi muud ja vaadata, mis saab.
Täna läks Matt. Matt on mu parim sõber tööl, kellega me käime alati hommikukohvi joomas, tihti lõunal ja muul ajal lobiseme niisama. Matt ei lahkunud mitte päriselt, vaid võttis 8-nädalase puhkuse ja läks...eratreeneri kursustele. Et teha midagi muud ja mõelda elu üle järele.
Käisime oma tavalise seltskonnaga täna lõunal - Matt, Ian ja Margaret ja üks põrutav uudis käis teise järel. Ian (inglise päritolu pikk rastapatsidega tüüp) avaldas saladuse, et ta saab peagi isaks (naisel läheb 4. kuu). Teiseks rääkis ta välja, et ta tegi avalduse kiirabimeeskonda astumiseks ja esmaspäeval on esimene intervjuu, millele loodetavasti järgneb 6-kuuline väljaõpe..
Kust kõik need inimesed, keda ma kaks aastat tundnud olen, on võtnud järsku jõu, et võtta julgus kokku ja teha samm täiesti uues, tihti kuutõbisena tunduvas suunas. Tööl muide pole asjad üldse viletsad, pigem lähevad järjest paremaks ja koondamisi jms pole ka veel näha. Pigem on saabunud vist teatav mugav heaoluseisund, mis tekitab kerge paanika..et kas see ongi kõik..või on veel midagi kunagi üldse tulemas..
Jah, ka mina tunnen survet. 2. jaanuaril andsime oma viisataotluse sisse ja seega pole mul enam tudengiviisa piiravat kammitsat. On aeg.

ps. luban, et igasugustelt enesearendavatelt kursustelt hoian siiski eemale :)