teisipäev, september 30, 2008

Lõunamaa

Reede õhtul valmistusime sõitma põhjapoole, South West Rocksi või kuskile sinna kanti..Laupäeva varahommikul aga keerasime autonina hoopis lõunapoole. Lõunas sai tegelikult eelmisel suvel käidud tihti, tavaliselt Jervis Bays või mõni suvaline rand ja linnake Sydneyst paari tunni ulatuses. Batemans Bayst aga kaugemale sõitnud me veel polnud. Nüüd hakkas meile aga kaardilt silma Eden. Esiteks nimi muidugi. Ega me eriti teadnudki, mida seal teha või näha, aga seal paistsid mitu rannaäärset rahvusparki ja mõtlesime, et miks mitte minna ja vaadata.
Ja nüüd ma olen shokis ja vaimustuses ühe korraga. Ilusaid randu on ju juba igasuguseid nähtud, aga need Edeni ümbruse rahvusparkide rannad on lihtsalt kuritegelikult kaunid ja idüllilised. Inimtühjad, perfektsed, ümbritsetud metsade, kaljude, eresinise vee ja linnulauluga..Ööbisime kahes rahvuspargis - Mimosa Rocks ja Ben Boyd. Esimene oli telkimise poolest märksa etem - palju platse valimiseks ja imeilus rand kohe paari sammu ulatuses. Mõlemasse rahvusparki viivad vaid kruusateed ja ehk sellepärast sinna palju rahvast ei satu - mitmel pool randades olime täitsa üksi. Eks hooaeg pole ka veel päris alanud (kuigi vesi on juba täitsa sissekaratav, kui mitte veel mõnuga ujutav). Loodetavasti saab varsti jälle sinna tagasi..
Aga algusest..Tee oli pikk ja nii tegime muidugi ka mitmeid vahepeatusi. Naroomas kohtusime üsna suvaliselt kivil peesitava hülgega.

Ja seal lähedal oli ka kena auguga kalju..

Aragunnu rand Mimosa Rocksis - esimese öö telkisime seal.


Järgmisel hommikul peesitasime aga Moon Bays...

Seal läheduses oli ka Nelsons rand..


Ben Boydi rahvuspargi Pinnacles polnud ka paha..

Ja Disaster Bay vaatepunkt oli ka paljulubav..

Eden ise on vaikne kalurilinnake..suure vaalamuuseumiga, millest ehk teine kord..

Kolmandaks päevaks ilm keeras ära ja nii polnud nii kahju Sydneysse naasta..Pildil Jarek Green Cape majaka juures kella 6 paiku hommikul.

esmaspäev, september 22, 2008

Tulemuslik nädal


Olen uhke. Eile jooksin Bridge Runi..see on Sydney maratoni rahvaüritus, 9 km rada üle Sadamasilla, tiir kesklinnas ja botaanikaaia ümbruses ja lõpp Ooperimaja ees. Arvestades, et aasta tagasi samal ajal liikusin vaid longates ja unistuseks oli normaalne kõnd, siis seda suurem on rõõm vabast liikumisest nüüd. Eriti uhke olen selle üle, et tõesti jooksin/sörkisin need 9 km jutti, paar seisakut tegin vaid joogipunktides. Tulemused veel tulevad, vastav leht on hetkel maas..aga ega vahet ju polegi.
Teine eelmise nädala tulemus, mille üle ma samuti uhke olen, on ieltsi test. See on inglise keele test, mis siin Austraalias on vajalik mitmetel otstarvetel, tavaliselt õppimise või viisadega seoses. 9 on maksimum ja ma sain koondhindeks (eksamil on 4 osa) 8.5, mis on päris kõva saavutus, sest maksimumi seal naljalt ei anta.
Ja last but not least, laupäev oli Sydney kuumim päev kogu aasta jooksul (sh jaanuari ja veebruari suvekuud). Oli kuum küll. Esimesed selleaastased ujumisristsed said ka Royal rahvuspargis ära tehtud. Oli karge ja värskendav ja väga hea.
Pildil Janek ja Jarek.