Lõunamaa

Reede õhtul valmistusime sõitma põhjapoole, South West Rocksi või kuskile sinna kanti..Laupäeva varahommikul aga keerasime autonina hoopis lõunapoole. Lõunas sai tegelikult eelmisel suvel käidud tihti, tavaliselt Jervis Bays või mõni suvaline rand ja linnake Sydneyst paari tunni ulatuses. Batemans Bayst aga kaugemale sõitnud me veel polnud. Nüüd hakkas meile aga kaardilt silma Eden. Esiteks nimi muidugi. Ega me eriti teadnudki, mida seal teha või näha, aga seal paistsid mitu rannaäärset rahvusparki ja mõtlesime, et miks mitte minna ja vaadata.
Ja nüüd ma olen shokis ja vaimustuses ühe korraga. Ilusaid randu on ju juba igasuguseid nähtud, aga need Edeni ümbruse rahvusparkide rannad on lihtsalt kuritegelikult kaunid ja idüllilised. Inimtühjad, perfektsed, ümbritsetud metsade, kaljude, eresinise vee ja linnulauluga..Ööbisime kahes rahvuspargis - Mimosa Rocks ja Ben Boyd. Esimene oli telkimise poolest märksa etem - palju platse valimiseks ja imeilus rand kohe paari sammu ulatuses. Mõlemasse rahvusparki viivad vaid kruusateed ja ehk sellepärast sinna palju rahvast ei satu - mitmel pool randades olime täitsa üksi. Eks hooaeg pole ka veel päris alanud (kuigi vesi on juba täitsa sissekaratav, kui mitte veel mõnuga ujutav). Loodetavasti saab varsti jälle sinna tagasi..
Aga algusest..Tee oli pikk ja nii tegime muidugi ka mitmeid vahepeatusi. Naroomas kohtusime üsna suvaliselt kivil peesitava hülgega.

Ja seal lähedal oli ka kena auguga kalju..

Aragunnu rand Mimosa Rocksis - esimese öö telkisime seal.


Järgmisel hommikul peesitasime aga Moon Bays...

Seal läheduses oli ka Nelsons rand..


Ben Boydi rahvuspargi Pinnacles polnud ka paha..

Ja Disaster Bay vaatepunkt oli ka paljulubav..

Eden ise on vaikne kalurilinnake..suure vaalamuuseumiga, millest ehk teine kord..

Kolmandaks päevaks ilm keeras ära ja nii polnud nii kahju Sydneysse naasta..Pildil Jarek Green Cape majaka juures kella 6 paiku hommikul.