Aaaafrika

Aafrika on alati olnud mu reisiplaanides/unistustes viimasel kohal. Ei teagi täpselt miks. Eilne õhtu aga pööras mu nö aafrikausku. Michal on reisihull (kordi hullem ja fanaatilisem kui näiteks Jarek), aga peab tunnistama, et mõned ta ettevõtmistest on päris lahedad. Näiteks jooksis ta Poola kõrgeimast tipust mereni. Üksi, ilma igasuguse meediakajastuse ja sponsoreerimiseta. Aga paljud ta reisiviisid mulle ei imponeeri. Ta on ka üks neid inimesi, kes nö loendab maid, päevi, raha, kontinente. Reisistatistik.
Me saime Michali ja Ewelinaga tuttavaks u aasta tagasi kui nad olid just naasenud Aafrikast 9 kuiselt reisilt. Too reis polnud mitte traditsiooniline Egiptusest LAV-i minek, vaid kulges Marokost läbi Mauritaania, Mali, Nigeri, Nigeeria, Gaboni, Angoola, Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi LAV-i (enamus sest hääletades). Mõned maad jäid loendist välja, aga mul pole Aafrika kaart just kõige selgem. No ja eile siis toimus suur slaidiõhtu, mida oldi juba sadu kordi lubatud, kuid alati oli neil väidetavasti rohkem aega vaja, et slaidid ikka ideaalselt ritta sättida. Ja järjekord oli hea, kuid slaidid paremad. Polegi ausalt öeldes nii häid reisipilte kunagi näinud. Kuigi kokkuvõttes maalisid nad Aafrikast nö ideaalpildi (nüansiküllased kõrbed, lõputusse viivad kruusateed, leopard puu otsas, jõehobude kõrvad sillerdavas vees, himba neiu salapäraselt naeratamas jne jne jne), peab tunnistama, et maailm on ikka maru imeline ja reisimisväärne...