Austraalia vabandab

Homme kl 9 hommikul saabub ajalooline hetk, mil Austraalia peaminister palub aborigeenidelt andeks. Või tegelikult ei palu andeks, vaid pigem lihtsalt vabandab. Inglise keelne "sorry" ei kätke minu arvates hästi seda andeks palumise/andmise poolt. Sorritada võib suhteliselt tähendusetult. Samas Austraalia põliselanikele on vabandussõnad suure tähendusega.
Kena zest nii või teisiti, mida siin on oodatud ja kardetud pikka aega.

Kõne saab üsna pikk olema, kuid lõik:
"For the pain, suffering and hurt of these stolen generations, their descendants and for their families left behind, we say sorry. To the mothers and the fathers, the brothers and the sisters, for the breaking up of families and communities we say sorry. And for the indignity and degradation thus inflicted on a proud people and a proud culture we say sorry" kammitseb endas põhisõnumi.

Pilt on AAP poolt - Austraalia päeval joonistati see oodatud sõna Sydney taevasse.

SYTYCD

"So you think you can dance" on jõudnud Austraaliasse. Mõnd aega tagasi ma olin sisse võetud ameerika variandist - noh mõned inimesed on lihtsalt nii säravalt andekad ja ilusad, et neid tantsimas vaadata on ülimalt paeluv. Kui algul hakati Austraalia variandist rääkima, siis tundus, et äkki pole tase nii kõva, ikka 10 korda vähem inimesi valimiseks ja alati peab ju olema mingisugune kriitiline mass, millest need murdosa tähti välja valida. Praegu käivad Austraalia eelvoorud ja hea on vaadata. Väikesed melodramaatilised momendid välja arvatud - kui tantsijad nutavad ja taovad rinnale ja räägivad, et tegelikult nad teevad seda kõike, et nende vanemad oleks uhked või kadunud vanaema mälestuseks vms. Aga eks peab ju showd ka tegema, kuigi kohati on see ikka nii läbinähtavalt mage. Et parimad tantsijad tuhandete hulgast välja valitakse on muidugi täielik müüt - kohe algul on selgelt näha, kes on shows lihtsalt taustaks ja kes on need paarkümmend, kes tegelikult finaali saavad. Väikeste variatsioonidega. Ben Eltoni iidoliteemalise raamatu mingers, blingers ja ma-ei-mäleta-kes-veel sorti isiksused on igatahes tugevalt esindatud.
Kõige lahedam on aga see, et kogu see show filmitakse me majast 1 minuti kõnni kaugusel CarriageWorksi ruumides. Parkimisprobleem võttepäevadel saab arvatavasti suur olema, kuid kindlasti avaneb võimalusi ka ise üritusest osa saada. Stuudiopublikut läheb ka ju ometi vaja. Praegu püüangi end registreerida, aga server on muidugi täiesti umbes.