Metsa seenele...a-uu a-uu
Käisime seenel. Sügis on ju. Seened kasvavad Oberoni lähedastes männimetsades. Ilusad kuuseriisikad ja kärbseseened, lihtsalt siin kasvavad nad teistpidi...
Tulid teised siia Euroopast koos männiseemnetega, karantiin vanal ajal väga tugev vist polnud..Meil on sellest igatahes hea meel...koos venelaste, poolakate, serblaste, lätlaste jne rahvuse esindajatega. Sildid Jenolani riigimetsas on igasugustes slaavikeeltes. Kl 11 paiku jõudsime kohale, paar seltskonda olid juba seenekorvide kõrval pikniku üles sättinud. Valge laualina ja pudeli konjakiga, raadio mängis taustaks..Nii et autentne seenelkäimiskogemus. Kuigi pidin end korraks näpistama kui ilusat kuuseriisikat sambla alt vabastades üks känguru hirmsa hooga mööda kappas.
Alguses meil seentega väga ei vedanud, kõndisime ligi tunni metsas ringi ja korjasime nii ühe suure seenesousti jagu. Siis aga mõtlesime natuke ringi sõita ja leida oma seenemets. Ja tõepoolest, peagi tunduski ilus seenemest tee ääres terendavat. Läksime kaema, ja...poole tunniga korjasime 4 ilmatumat kotitäit seeni. Rahulikult oleks võinud veel u 10 korda rohkem korjata, aga kotte enam polnud ja mis nende seentega ikka peale hakata kui keldrit ei ole ja külmkapp väike.
Tagasiteel tekkis mõte Katre ja Indreku juurest läbi hüpata ja neile natuke seeni jätta..Ja kuidagi juhtus nii, et kutsusime ennast õhtusöögile. Tore õhtu oli.
Ja nüüd viimased 4 tundi olen ma oma seenekuhjaga maadelnud ja umbes pooled sisse moorinud. Tegin paar purki marineeritud seeni, natuke praadisime, natuke keetsime ja ilmatuma hulk on veel värsked ja ootavad oma saatust. Nii et seenesoust, seenepirukad ja seenesupp...homme...
Tulid teised siia Euroopast koos männiseemnetega, karantiin vanal ajal väga tugev vist polnud..Meil on sellest igatahes hea meel...koos venelaste, poolakate, serblaste, lätlaste jne rahvuse esindajatega. Sildid Jenolani riigimetsas on igasugustes slaavikeeltes. Kl 11 paiku jõudsime kohale, paar seltskonda olid juba seenekorvide kõrval pikniku üles sättinud. Valge laualina ja pudeli konjakiga, raadio mängis taustaks..Nii et autentne seenelkäimiskogemus. Kuigi pidin end korraks näpistama kui ilusat kuuseriisikat sambla alt vabastades üks känguru hirmsa hooga mööda kappas.
Alguses meil seentega väga ei vedanud, kõndisime ligi tunni metsas ringi ja korjasime nii ühe suure seenesousti jagu. Siis aga mõtlesime natuke ringi sõita ja leida oma seenemets. Ja tõepoolest, peagi tunduski ilus seenemest tee ääres terendavat. Läksime kaema, ja...poole tunniga korjasime 4 ilmatumat kotitäit seeni. Rahulikult oleks võinud veel u 10 korda rohkem korjata, aga kotte enam polnud ja mis nende seentega ikka peale hakata kui keldrit ei ole ja külmkapp väike.
Tagasiteel tekkis mõte Katre ja Indreku juurest läbi hüpata ja neile natuke seeni jätta..Ja kuidagi juhtus nii, et kutsusime ennast õhtusöögile. Tore õhtu oli.
Ja nüüd viimased 4 tundi olen ma oma seenekuhjaga maadelnud ja umbes pooled sisse moorinud. Tegin paar purki marineeritud seeni, natuke praadisime, natuke keetsime ja ilmatuma hulk on veel värsked ja ootavad oma saatust. Nii et seenesoust, seenepirukad ja seenesupp...homme...