Niipalju siis puhkusest...

Esmaspäeva hommik ja ei pea minema tööle. Täitsa mõnus. Tegin juustuomletti, sättisin selle kaunilt rukkileivale ja ümbritsesin tomativiiludega. Panin teleka käima ja just süvenesin hommikustesse uudistesse kui telefon heliseb. Kõigepealt helistas Vivian - see agent, kes mu eelmise töökoha muretses. Peale how-are-you-not-too-bad-thanks tunnistas ta, et ta pole mulle hetkel miskit leidnud. Aga küll peagi.
Tagasi omleti juures, ja helistab Tara - sama agentuur, teine agent. How-are-you-not-too-bad-thanks pakkus ta mulle administraatori asendustööd kuskil pärapõrgus. Mõtlesin parasjagu õues kuivavatele kontoririietele, omletile jne ja ütlesin ära - tegelikult ma üsna vihkan telefonivastamist ja inimeste kõnedega tüütamist jne. No lihtsalt ei viitsinud täna.
Omleti ja uudiste juurde tagasi, helistab Renee (ühest teisest agentuurist, kuhu ma eelmisel nädalal kirjutasin, et töö hakkab lõppema)how-are-you-not-too-bad-thanks-but-how-are-you. Kui ta oli kindlaks teinud, et mul veel teist tööd polnud, ühendas ta mu teise agendi Nickyga. Muidugi jälle how-are-you-not-too-bad-thanks ja Nicky kilkas vaimustusest kui ma ütlesin, et elan Darlingtonis. Nimelt mingi Jaapani impordikontsern vajas kiiresti kedagi asendustööle Alexandrias. Alexandria pole me kodust kuigi kaugel, omlett hakkas otsa saama ja huvitavamad uudised olid ka möödas, nii et ütlesin okei. Vähemasti polnud vaja kontoririideid (mis väljas kuivasid). Palk 17.80 tunnis. Nii kiiresti kui kohale jõuan.
No ma siis lonkisin bussi peale ja maabusin peagi Green Squareil. Sealt oli veel oma 10 min jala minna. Alexandria on Sydney tööstuse ja ladude linnaosa. Majad st laod on suured, akendeta ja salapärased. Hoopis nagu teine linn taas.
See koht, kuhu mina pidin minema, oli täitsa kena ladu. Kenad sõbralikud jaapani sekretärid ka.
Mind st mingit töölist oodati juba pikisilmi. Nimelt olukord järgmine. Mingid supermuper kaunid mobiiltelefonid olid läinud kuskile poodi Ja juhtumisi laadija oli kõigil vale st euroopa otsikuga. Kriitiline olukord ja oluline klient. Mida teha? Muidugi võtta laadijad teiste mobiilide pakkidest ära. Tühised 7000 mobiilikarpi lahti teha, laadija välja ja karp kinni. Kahe nädala pärast pidid uued laadijad saabuma ja siis jälle karp lahti, laadija sisse ja karp kinni. Selle esimes tööjupiga olid juba hoogsalt töös kaks iiri tüdrukut ja üks jässakas austraallane. Minu ülesandeks oli ka aidata neid karpe lahti-kinni jne teha. Lisaks pidin aga erinevaid koode arvutisse toksima ja arvet pidama, mis ja kus ja kui palju juba on.
Üsna kiire oli, aga siiski polnud viga.

Nii et puhkan ehk homme.