Loosiõnn

Austraaliasse saabudes hakkas mulle kohe silma kui palju asju on siin pakkumisel. Tasuta. Indoneesias oleks see täiesti ennekuulmatu (tasuta shampooninäidiste või mustikamuffinite peale oleks inimesed tänaval kaklema läinud), aga austraallased - heaoluühiskonnaga maast madalast harjunud - ei pea neid freebiesid eriti millekski.
Sellest lähtuvalt tekkis mul kohe idee, et tuleb osaleda võimalikult palju igasugustel väikestel konkurssidel ja lugejaküsitlustel. Ajalehed-ajakirjad-internet on täis igasuguseid pakkumisi. Vasta küsimusele ja võid midagi võita. Ipodidest tasuta jalamassaazini jne. Ja tundub, et shansid võita on täitsa reaalsed.
Eile helises mu telefon ja keegi Rachel teatas, et olen võitnud piletid Hard-fi kontserdile Enmore teatris. Ma pole sellest bändist küll midagi kuulnud, aga tutvustuslehelt lugesin, et nad viljelevad indie rocki ja on kunagi soojendanud Green Dayd. Igatahes, miks mitte.
Natukese aja pärast aga helises telefon uuesti ja Rachel rääkis vabandades sellest, et on toimunud mingisugune eksitus ja ta on juba liiga palju pileteid laiali jaganud. Et kui ma pole just Hard-fi andunud fänn, siis nad pakuks mulle muid alternatiive. No ja alternatiive oli üsna mitmeid. Valisin välja ühe oktoobris esietenduva muusikali Kuninglikus Teatris, milleks juhtus olema Titanic. Isegi kui muusikal ei saa suurem asi olema, siis vähemalt näeme teatrihoone oma silmaga seestpoolt ära.

Teine asi, mille me mõlemad Jarekiga saime, on tasuta bussipiletid. Nimelt käivitatakse siin mingisugune uus piletisüsteem ja valitud inimesed Newtowni piirkonnast saavad 60 dollari eest katseaega. Tingimuseks on väike telefoniteel tagasiside teenuse kohta. Täitsime internetis avalduse ja peagi peaksime olema esimeste T-kaardi omanike hulgas. Mis pole ka paha.

Nii et minu freebie otsingud jätkuvad.