Aasialikku hõngu..

Mulle meeldib Sydney juures see, et siin on nii suur ja tuntav Aasia kogukond. Et ei ole ikka päris valge ja igav linn. On vaheldust, nüansse ja kirevust. Paljudele "päris" sydneylastele see vist tegelikult just ei meeldi...
Sydneys on palju pisikesi poekesi-kioskeid, kust tuleb Aasia lõhna, näeb Aasia värve ja kuuleb Aasia hääli. Ja mu suunurgad tõusevad neist möödudes ülespoole. No ja vahel hakkab seejuures muidugi suu vett jooksma...
Kui me Jarekiga kuskil väljas söömas käime (tuleb siiski tunnistada, et sugugi mitte nii sageli kui Yogyas!), siis alati kipuvad jalad ikka millegi aasialiku poole vedama. Väiksed kodused sööklad, kus paks india mammi punase täpiga otsaesisel kulpi liigutab. Või väike vietnami vanamees nuudleid praeb. Või kelmikas araablane falafele pillub. Maitsed on siin enamasti pisut tuimad - ju kohandatud austraalia klientuurile. Lõhn on õige, aga tunne pole päris õige. Aga hea sellegi poolest.

Minu suurim aasia-laks saabub aga enamasti pühapäeva õhtupoolikul. Sydney hiinalinnas on suur Haymarketi turg. Neljapäevast pühapäevani on selle ostukeskuse keldris puuviljade-juurviljade turg. Turg pannakse kinni kell 5 ja siis algab karjumine ja soodushinnad. Kvik kvik kvik..wan tolaa..wan tolaa.. Paljud asjad maksavad siis ühe dollari. Ja mida edasi, seda rohkem selle ühe dollari eest saab. Lõpuks näiteks kastitäie viinamarju või viis kilo kiivisid. Aktsente kuuleb igasuguseid, aga ega valgeid müüjaid sel turul palju pole. Ja muidugi on sel ajal turul meeletud rahvamassid. Kõik trügivad ja püüavad midagi haarata. Mõned hiina vanataadid tirivad enda järel suuri ratastega kotte, muidugi üle kõigi teiste varvaste, kuhu asju sisse mahutada. Aga meeleolu on reibas ja sagiv, aasialikku igatsust tekitav..

Pühapäevasel üritusel (eestlaste aastapäevalik kogunemine Homebushi lahe ääres) keegi mainis tabavalt, et ega Sydney rongides inglise keelt naljalt kuule. On küll nii, et enamasti kõik teised rahvused tunnevad ennast vabalt ja lobisevad, omavahel või mobiilidega.. No tegelikult kohati muidugi räägivad nad inglise keelt ka, aga esimese hooga ei pruugi selles aru saada. Valged austraallased istuvad vaikselt, kuulavad ipodist muusikat ja loevad raamatut. Aga ega neid üldse väga palju pole - ju on etem istuda tundide kaupa autos, sõnuda liiklusummikuid ja muretseda pidevalt parkimiskoha pärast.. kui et kõigi nende erinevate inimestega koos rongides trügida.

Kirjutaks pikemalt, aga tuleb vist minna süüa keetma..