Watsonsi laht
Ma käisin jälle praamidega sõitmas. Need pole Sydneys mitte lihtsalt kiired ja mõnusad transpordivahendid, aga neist on kujundatud ikka asjalik turismiatraktsioon -nö vaese mehe kaater. Mis on eriti mõnus, on see, et laevad on enamasti uued, peened ja pakuvad piisavalt kohti ninas, sabas ja otsas, kus nõjatuda reelingule, hingata sisse külma meretuult, ajada käed laiali nagu lendutõusev kajakas ja karjuda..i´m the king of the wooorld. Või lihtsalt seista vaikselt ja külmetada.
Eile sõitsin Watsonsi lahte. Sõit algab ooperimaja külje alt ja läheb läbi Double Bay ja Rose Bay Sydney sadama läänepoolseima laheni väja.
Vee poolt vaadates Sydney on rikas ja tõusiklik veevaatelinn. Tõsi on see, et see peab vist olema linn, kus veevaateid jagub õige paljudele - lahesoppe on palju ja lisaks ju ka ookeanirannik. Veeäärsetel majadel on aknad ikka maast laeni, et ükski nurk sellest miljonivaatest kaduma ei läheks. Peale peente korterelamute või terrassmajade on muidugi veel mõned eriti peened majad - lossikesed või kindlused, kust raharohkus paistab juba kaugele kätte. Muidugi ei puudu maja ees ankrus olevad jahid ja väike kiirkaater kiiremateks sõitudeks..
Watsoni laht on lahe. Sealt läheb kaljurada mööda Sydney sadama lõunapoolset sissepääsupunkti - South Head´i, millest läänepool mühab juba lõputu ookean. Põhjapool pool vett paistab North Head. Keegi ütles mulle, et Sydney pidavat olema suurim looduslik sadam maailmas, vist võib olla küll nii.
1788 jõudsid siia esimesed kolonialistid ja võtsid maa aborigeenidelt ära. Peagi ehitati nendele maalilistel kaljudel kindlused, kust kahurid jälgisid sadamaliiklust. Veel praegu on osa poolsaarest militaarpõhjustel tavakodanikele suletud.
Idapool üle sinise vee ja jahtide paistab aga Sydney City täies hiilguses.
Ja mööda kaljuäärt saab kõndida Hornsby majakani välja. See on kenasti punasetriibuline.
Eile sõitsin Watsonsi lahte. Sõit algab ooperimaja külje alt ja läheb läbi Double Bay ja Rose Bay Sydney sadama läänepoolseima laheni väja.
Vee poolt vaadates Sydney on rikas ja tõusiklik veevaatelinn. Tõsi on see, et see peab vist olema linn, kus veevaateid jagub õige paljudele - lahesoppe on palju ja lisaks ju ka ookeanirannik. Veeäärsetel majadel on aknad ikka maast laeni, et ükski nurk sellest miljonivaatest kaduma ei läheks. Peale peente korterelamute või terrassmajade on muidugi veel mõned eriti peened majad - lossikesed või kindlused, kust raharohkus paistab juba kaugele kätte. Muidugi ei puudu maja ees ankrus olevad jahid ja väike kiirkaater kiiremateks sõitudeks..
Watsoni laht on lahe. Sealt läheb kaljurada mööda Sydney sadama lõunapoolset sissepääsupunkti - South Head´i, millest läänepool mühab juba lõputu ookean. Põhjapool pool vett paistab North Head. Keegi ütles mulle, et Sydney pidavat olema suurim looduslik sadam maailmas, vist võib olla küll nii.
1788 jõudsid siia esimesed kolonialistid ja võtsid maa aborigeenidelt ära. Peagi ehitati nendele maalilistel kaljudel kindlused, kust kahurid jälgisid sadamaliiklust. Veel praegu on osa poolsaarest militaarpõhjustel tavakodanikele suletud.
Idapool üle sinise vee ja jahtide paistab aga Sydney City täies hiilguses.
Ja mööda kaljuäärt saab kõndida Hornsby majakani välja. See on kenasti punasetriibuline.
3 Comments:
Tervist!
Meil siin kaib ikka koera saba maha rullimine. Ilm on selline nagu Eestis novembris - suust tuleb auru ja koik on hall umberringi.
Aga noh eks meid turgutab loodetav helesinine tulevik. Reedik on posu Cvd laiali saatnud ja tundub esialgu, et me kaldume pigen Perthi kanti. Eks see ole muidugi ainult tunne praegu.
Tahaks voimalikult palju seal mandril ringi reisida, mitte uhes kohas passida.
Kuidas Sul kontoris laheb? Kopskigades ja nn pliiatsseelikuga?:)
Joudu ja roomsat meelt!
Britt
No mai tea.. eile panin seeliku selga ja õhtuks saabus rahetorm...Lasin siis "kõpskingadega" liugu mööda tänavat..:)
Ehhe!
Lugesin Su kotorielust. Tundub toesti, et austraalia moodi too tegemine pole paha.
Alltoovotjatest - siin on suhteliselt sarnane seis, ka meeste osakaalu osas.
Aga tana tulin toole juba talvejopega. Ma pole ainuke, vahemerelist paritolu vooramaalased on sarnaselt riides.
Joudu, Britt
Postita kommentaar
<< Home