Please walk on the grass

Üks Sydney võlu minu jaoks peitub selles, et siin on palju parke. Mitte et need oleksid tingimata maailma kauneimad pargid, pigem on need suured muruväljakud mõne pingi ja/või tiigikesega. Aga peale aastat Yogyakartas, kus pargina klassifitseeruks vist ainult loomaaed, on lihtsalt murul lebotamine ja piknikupidamine ütlemata meeldiv tegevus. Nii me oleme pidevalt rünnanud igasuguseid ümbruskonna parke, aga Sydney lahedaim haljasala on kindlasti botaanikaaed. See on ka nii suurepärases asukohas - täpselt kesklinnas Sydney lahe ääres ning sealt avanevad kaunid vaated nii linnale, Ooperimajale kui Sadamasillale.

Botaanikaaeda sisenejat tervitavad sildid: Palun kõnni murul! Edasi kutsutakse külastajat roose nuusutama, puid kallistama ja lindudega rääkima. Osad puud liiga agara kallistamise tõttu siiski aiakesega ümbritsetud. Aga linnud, jah nendega võib tõepoolest lõputult rääkida. Ning kuigi enamus botaanikaaias pesitsevaid linde on austraallastele vist ülitavalised (umbes nagu meie tuvid), meid nad igatahes vaimustavad üdini.
See on "kollase lakaga" (sulphur-crested) kakaduu.

Nagu kanakesed, kas pole!

See on Austraalia valge iibis

Ja need on mingisugused lendrebased vms, aga täpsemalt hetkel ei oska öelda, sest Mari linnuraamat neid lindudeks ei tunnista:)