Stopover 2 - Darwin

Ootasin lennujaamas kaks tundi Jarekit - nimelt tema oli see, kelle asjad tollis viimase sokipaarini läbi vaadati. Thank you for your cooperation, oli kõik, mis lõpuks öeldi. Mina samal ajal pidin peaaegu rabanduse saama - mõeldes neile kümnetele kui mitte sadadele mitte just ametlikele programmidele, mis me Indoneesias olles (muidugi rangelt vaid enda tarbeks) varusime ja mis kõik kenasti Jareki kotti olid paigutatud. Aga õnneks asjatult. Ju nad otsisid midagi käegakatsutavamat kui intellektuaalomandi vargus..

Darwin oli külm - kuigi kraadiklaas näitas jätkuvalt 30 kanti. Lihtsalt polnud seda embavat niiskust, mis meid pea aasta ümbritsenud oli. Ja ma tundsin sellest puudust. Ja muidugi ma tundsin puudust oma majast või vähemasti mõnest kenast Aasia hotellist - sest Austraalia hostelsis peatumine on nendega võrreldes järsk lang (kuigi suur hüpe hinnas). Aga kui olime lõunaks söönud suure purgi oliive ja kuhja juustuvõileibu, siis see Austraalia nii paha enam ei tundunudki. Nagu ikka kõik taandub söögile...

Mis oli Darwinis lahe, oli boabipuud - v6i kes teab, kuidas neid eesti keeles kutsutakse. Yldiselt n2evad nad v2lja nagu oleks mingi suur puujurakas tagurpidi maa sisse l66dud ja juured j22nud abitult 6hku rippuma. K2isime ka botaanikaaias - ja see oli naljakas. Sest tundub, et peaaegu k6ik, mis seal kunagi kasvanud oli, oli 70-ndatel yles juuritud orkaan Tracy poolt. Aga seal olid armsad paari meetri k6rgused boabilapsukesed.

Alguses oli mingisugune mõte jääda mõneks nädalaks Darwinisse ja ehk suisa seal töödki otsida, aga peale paari tiiru linnas kadus see tunne. Ei, linn on kena, ilm tegelikult ikka soe, p2ikeseloojangud vapustavad. Aga meid ikkagi peibutasid suurlinnatuled. Nii et peale kolme päeva sõitsime edasi Brisbane..