Cronulla

Cronulla on Sydney eeslinn, mille nimi minu jaoks ei kõla eriti glamuurselt. Võibolla sellepärast, et ma viimasel ajal pidevalt tegelen korrespondentsiga, milles räägitakse Cronulla raudtee upgradimisest. Ja kuna need liiprid, variatsioonihinnad, kaitseehitised jms enne glamuurselt kõlanud on? Sestap kui Jarek hommikul teatas, et tema tahab minna Cronullasse, siis tekitas see minus järsu vastureaktsiooni. Mina tahtsin randa. Jarek tahtis rongiga sõita (????) ja tema arvates ühendas Cronulla meie plaanid suurepäraseks tervikuks kokku.
Cronullasse tuleb sõita nimelt 50 minutit rongiga ja kaardile vaadates veendusin ka ise, et rand on täitsa olemas. Nii et Cronulla.
Sõit kulges kenasti, ja tegelikult on küll huvitav aknast välja vaadata ja näha(teistsugust)linna mööda libisemas.. Natuke keskusest eemale ja Sydney hääbub madalateks elamurajoonideks, vahelduseks suured laohooned jms.
Cronulla rongiliini teises otsas tervitas lühikeste matsakate palmidega ja tuulise rannailmaga. Maandusime alustuseks kohvikusse ja jõime paar cappucinot (jah, tähelepanu-tähelepanu, ma olen ka lõpuks ometi hakanud kohvi jooma - st kui kohv on õige piimavahune ja shokolaadine, siis korra nädalas on täitsa mõnus):).
Ja siis randa. Tuul lennutas liiva (ja vett) nagu eelmiselgi nädalavahetusel, aga maad ligi hoides oli päris mõnus. Cronulla rand aga kahjuks ujumiseks ei kõlba - igal pool on üleval sildid, et ujumine ohtlik jne. Surfata saab küll. Ja ranna ühes otsas oli ka silt, et siit on leitud ühte eriti mürgist mereelukat. Aga vesi oli täna ka õige külm, nii et ujuma eriti ei tahtnudki.
Jalutasime mööda rannikut lõunapoole - seal on ka veel mitmeid kenasid randu ja põrandast laeni akende ja merevaadetega peeneid korterelamuid. Pärast suundusime sisemaale, kus peagi vastu tuli lahesopp, milles õõtsusid sajad ankrus jahid. Vot seal tuul ei toonud liiva silma ja mõnus oli lamada, nii et paar tunnikest peesitasime seal vee ääres.

Jarek loeb hetkel üht Talibani raamatut - kirjutatud pakistanlase poolt enne 11.septembrit. Ja loomulikult ei saanud ta keskenduda lihtsalt rannamõnudele, vaid pidi iga paari minuti tagant tooma järjekordse näite ameeriklaste silmakirjalikkusest ja teiste riikide ekspluateerimisest. Millele ma muidugi ei vaidle vastu..
Pärastlõuna saabumist tähistasime seafood basketiga ühes hiinlaste tänavakohvikus. Nägi välja sama kogukas ja ahvatlev kui Sydney kalaturul, aga viimases on hinnad märksa soolasemad. Nii et 10 dollari eest sai Cronulla peatänaval suure vaagnatäie kala, friikartuleid, krevetikotlette, kalmaarirõngaid ja krabipulki. Kõik kenasti sügavpraetud nagu kombeks. Tegelikult oli väga hea.
Nii et Cronullasse võib täitsa naasta. Sealt lõunasse jääb ka üks looduspark, kus võiks olla huvitav ringi vaadata. Ja vähem tuulise ilmaga oleks ütlemata mõnus jalutada Cronulla ranna 10 kilomeetrine täispikkus läbi.