Mardi gras

Pea terve nädala on internet ära olnud. Nii pole ma saanud kirjutada igasugustest asjadest - nagu vabariigi aastapäeva tähistamine, Annika ja Mardi ärasaatmispiknik, Bondi ranna "taasavastamine" ning juukselõikus, mis sai tööl tuntuks kui mu "Britney moment" (ärge küsige miks).
Siiski eelmisesse nädalasse mahub üks üritus, mis oli sedavõrd kirev, et väärib töö juures blogi üles laadimise vaeva. Laupäeva õhtul toimus Sydneys Mardi Gras paraad ehk siis geide, lesbide, trans- ja biseksuaalide paraad.
Ja kuigi paljud aussied kuulutasid ürituse juba eos mandunuks, hambutuks ja igavaks (paraadi on peetud 70ndatest alates), siis meil polnud küll põhjust seda kõike mitte oma silmaga kaema minna. Paraad algab traditsiooniliselt päikseloojangul Hyde pargist ja siis liigub mööda Oxfordi tänavat ma ei tea kuhu välja. Sättisime end ligi tund varem kohale - noh et enne ringi vaadata ja siis viimaks mingisugune vaatluskoht leida. Kogu kesklinn oli litreid, vikerkaarelippe, sulgboasid ja hotpantse täis. Ja mehi nahkstringides. Ja paljasrindseid naisi.




Tänavaääred olid muidugi rahvast juba tungil. Paljud seisid piimakastidel ja paar ärigeeniust müüsid klapptaburette (pool tundi enne paraadi algust aga politsei käis ringi ja käskis kõigil toolil seisjatel maha ronida). Me valisime välja ühe "õhema" tänavaääre. Nagu muuseas suutsin end paraadi alguseks tänavatõkke äärde nihverdada ja Jarek trügis hoolikalt mu selja taga. Nii et vaade oli suurepärane - natuke allamäge ja ilma igasuguste tõketeta.

Mootorrattad on (kuuldavast jällegi traditsiooniliselt) paraadi avanumbriks. Nagu ikka, neiud esimesena, loosungitel lehvis "rooters on scooters". Must vinüül oli peamiseks riietusmalliks ja rinnad õõtsusid tuules kaasa. Ma ei tea palju neid oli, aga pakuks et umbes sada mootorratast. Siis järgnesid "boys on bikes", kuigi lubatud poiste asemel olid enamasti vanemad tüsedapoolsed karvaste kõhtudega mehed. Kui kõik nad olid värviliste tulede saatel mööda kimanud, siis hakkas tasapisi järele jõudma ka muu osa paraadist.





Pikka juttu lühikeseks tehes tuleb tunnistada, et see oli pikim paraad, mida ma elusees näinud olen (peale 2 ja poolt tundi andsime alla ja kõike me ära ei vaadanudki). Samas oli see põnev ja värviline paraad. Suur enamus läikivaid glamuurväänlejaid rõhus stereotüübile "me oleme hot ja sexy ja ready". Selle koolkonna organiseeritumaks osaks oli K-tiim, ehk kolm pikka pikka gruppi, kes Kylie Minogue muusika saatel (lühikestes hotpantsides ja diskopallidega kaelas) rivitantsu tegid. Pidevalt tuli enda ette kiruda, et miks küll heteromeestel selline tantsugeen enamasti puudu on. Ühesõnaga näha oli tõelist talenti ja entusiasmi. Kostüümid varieerusid Spartakuse sõdalastest ingliteni.
Tantsijate vahel tuterdasid pidevalt ka superkõrgetel kontsadel dragqueenid. Enamus neist tundus olevat aasia päritolu ja mõned olid lihtsalt fantastilised.

Aga ürituse sõnumi juurde. Ei saa öelda, et sõnumit polnud. Natuke ikka selle glamuuri ja tantsu vahele mahtus ka. Alustuseks - reklaami oli palju: pankadest ja parteidest nätsu ja tortideni (viimasel vähemasti oli asjakohane sõnum "laskem geipaaridel maitsta pulmatorti"). Mõne firma (ja partei) puhul tundus küll, et nad olid lihtsalt palganud grupi cheerleaderseid, neilt pooled riided seljast kakkunud ja siis trailerisse väänlema saatnud.

Tore oli näha politseinike, tuletõrjujate, kiirabitöötajate uhket marssi ametikostüümides. Ja vetelpäästjad puna-kollastes suspedes - nad olid muidugi kõik väga heas vormis ka.

Mõned marssijad panid aga tõsiselt mõtlema. Näiteks oli seal üks vanem naisterahvas, kelle loosung teavitas lesbide koduvägivalla probleemist (midagi, mille peale ma oma piiratuses kunagi poleks tulnud) Samavõrra mõjus oli "mature age gays" kahekordne buss - hallipäised memmed taadid ülemiselt korruselt lehvitamas (õnneks olid neil riided seljas). Oli ka lasterühm, kelle vanemad geid ning geide vanemate, perede ja sõprade ühing.

Ja olid ka kirikud. Mul pole midagi mõtte vastu, et Jesus loves all ja ma ei näe ka põhjust, miks nad ei võiks kõik kenasti kirikus käia kui nad tahavad. Aga see ju ei tähenda, et nt anglikaani kirik peaks oma reklaamauto ette saatma pikkades kirikürpides tantsijad, kes vahelduseks ka säärt välgutavad. Sellises vormistuses sõnum rääkis minu arvates meeleheitlikust püüdest värvata uusi liikmeid ja valmisolekust vormida end milleks tahes.

Ja üks asi veel - miks kokkuvõttes siiski jääb sellisest paraadist hõljuma mulje, et gei tähendabki pidu, glamuuri, narkootikume, valimatut seksi ja tagumikuta nahkpükse? Ei ole ju nii, et kõik geid tegelevad sadomaso või playboyliku rivitantsuga? Kus on tavalised inimesed teksapükstes ja t-särkides? Näiteks need, kes Newtownis varahommikul käsikäes oma koeri jalutavad? On nad paraadi jaoks liiga tavalised? Voi ehk on selle asjaga nii nagu rahvariiete ja laulupeorongkäiguga - mingil hetkel lihtsalt tuleb massidega kaasa minna, panna selga rahvariided ja tõestada, et ollakse laulurahvas.