pühapäev, veebruar 04, 2007

Sherman is back

Ma olin juba mures, et kuhu ta küll kadus. Juba nädal aega polnud teist näha ja garaaz peaaegu enam ei haisenud. Täna aga rannast tulles kuulsin tuttavat häält ja müta-müta ta trepist üles jooksiski. Ta vigadest ja paksusest hoolimata olen ma tasse ütlemata kiindunud. Tuli välja, et Sherman oli puhkusel käinud. Kus täpselt, jäi selgusetuks. Tema omanik (tattoodega kaetud eraklik uusmeremaalane, kes kuulab ütlemata head muusikat ja kellega meil siiani kontakt piirdub kahjuks vaid segiläinud kirjade ja Shermaniga) pole just jutumees. Igatahes Sherman on tagasi.
Küpsetasime pärast koos pirukaid. Jah, tõesti, mina tegin pirukaid. Vahel imestan isegi kui osav ma ikka olen :). Huvitaval kombel ikka kuskil aju hallolluses on talletunud lapsepõlvest päritud oskused - kaua kasuamata, kuid olemas. Mõtlesin veel tükk aega, et kas teha mampsi meetodil (ajada kõik taigen korraga laiali) lai või tädi Tiiu meetodil (taignamügarast keset lauda parajaid juppe välja venitada), lõpuks otsustasin ikka mampsi meetodi kasuks. Pirukad said väga head. Avaldasin sügavat muljet nii Jarekile (ta lubas elu lõpuni nõusid pesta, kui ma jätkan kokandusvallas) kui Jacobi emale (too oli parasjagu saabunud Põhja-Territooriumilt aborigeene ravitsemast, et jätkata siin oma magistriõpinguid ja ei jõudnud ära kiita, kuidas ta pojake on sattunud nii kenasse majja ja heasse seltskonda :). Võrdlusmoment vist piirdus küll Jacobi endise toanaabriga - tema poolvennaga, kes ööd läbi olevat kanepit suitsetanud.)
Nüüd ma kasutan aga vaba pooltundi enne oma pühapäevaõhtust lemmiksaadet. Millegipärast on see lükatud kaks tundi hilisemaks, sest austraalia uus menusaade "Suurim Kaotaja" (ameerikavormis nägemus sellest, kuidas inimesed peaksid kiiresti kaalu kaotama - "jah, sa suudad seda, kui vaid püüad!!")on haaranud parima õhtuse aja. Minu arvates on küll kaalukaotuse eesmärgil märksa motiveerivam vaadata saadet, kus superkaunid inimesed tantsivad superlahedalt, kui seda, kuidas 200 kilosed inimesed nutavad. Seda viimast vaadates tekib ju tunne, et ma olen ikka täitsa sale :). Et võib rahulikult pirukaid süüa.
Tegelikult ma tahtsin kirjutada veel paljudest asjadest, aga so you think you can dance hakkab kohe pihta. Head pühapäevaõhtut!

1 Comments:

Blogger mutukas said...

Hei! Mulle täitsa sobis see hilisem aeg, keegi ei tiiruta enam jalus:)
Aga kuidas on lood järgmise laupäeva ja vastlatega - kas tulete uiskama ja supikööki?
Terv

05 veebruar, 2007  

Postita kommentaar

<< Home