Jaaniussikeste marss
Pühapäeval käisime taas suurtes rahvamassides ekslemas. Sedakorda oli põhjenduseks Sydney Sadamasilla 75. juubel. Täpne avamiskuupäev oli tal küll 19. märts (1932), aga et see langeb sel aastal esmaspäevale, siis tehti sillake päeva võrra vanemaks ja üritus ühildati Kai sünnipäevaga. Palju õnne!!
Ilm oli pilvine ja hall, nii et polnud tahtmist liiga vara linna tormata. Kogu päeva toimusid küll linnas üritused - laevaparaadid ja meelelahutusprogramm jne. Päeva läbivaks sündmuseks oli aga võimalus jalutada üle silla - kenasti keset teed. Nimelt sild oli autodele suletud (vaid rongid said tast üht äärt pidi üle sõita) ja jalakäijatele avatud. Kõik oli muidugi äärmiselt organiseeritud. Jalutada soovijad pidid end enne internetis registreerima jne. Tegelikult keegi seda lõpuks ei kontrollinud, kes ja mis ajal jalutab. Meie valisime õhtuse aja ja jõudsime silla põhjapoolsemasse otsa poole seitsme paiku.
Kõigile jalutajatele jagati välja nokkmütsid. Hommikupoole olid mütsid helerohelised, meie saime aga oranzid tulukestega mütsid. Energy Australia oli üks peasponsoritest ja sestap oli siis õhtuste kõndijate mütsile sisse monteeritud pisike patareiga tuluke. Kui tuhanded inimesed niimoodi hämaruses helendavate mütsidega üle silla voolasid, siis oli vaatepilt üsnagi vinge.
Päikeseloojangule oli sätitud ka aborigeenide sillaõnnistus tseremoonia. See hakkas pihta kui olime jõudnud umbes silla keskpaika (Ärge arvake, et see on mingi väike sillake. Täpset pikkust ma ei tea, aga brozüüris oli kirjas, et jalutuskäik on orienteeruvalt 3-4 km pikk). Umbes veerand kaheksa keerati kinni valjuhäälditest tulnud ajaloolised raadiokatkendid ja asendati need abode mediteeriva joiuga. Silla äärtes pisteti põlema kuhjad kummipuu lehti, ning toss varjutas kiiresti kogu silla ja õhus hõljus imeline suitsulõhn. Tundsin end kui suvisel Eestimaal küdeva sauna ligiduses. Pimenedes projekteeriti sillale ka mitmevärvilist valgust ning üles riputatud tuulekellad kõlksusid harmooniliselt. See kõik kokku oli lihtsalt imeilus. 
Mütsid muide helendavad veel praegugi (päev hiljem) kapinupu küljes rippudes.
Ilm oli pilvine ja hall, nii et polnud tahtmist liiga vara linna tormata. Kogu päeva toimusid küll linnas üritused - laevaparaadid ja meelelahutusprogramm jne. Päeva läbivaks sündmuseks oli aga võimalus jalutada üle silla - kenasti keset teed. Nimelt sild oli autodele suletud (vaid rongid said tast üht äärt pidi üle sõita) ja jalakäijatele avatud. Kõik oli muidugi äärmiselt organiseeritud. Jalutada soovijad pidid end enne internetis registreerima jne. Tegelikult keegi seda lõpuks ei kontrollinud, kes ja mis ajal jalutab. Meie valisime õhtuse aja ja jõudsime silla põhjapoolsemasse otsa poole seitsme paiku.
Kõigile jalutajatele jagati välja nokkmütsid. Hommikupoole olid mütsid helerohelised, meie saime aga oranzid tulukestega mütsid. Energy Australia oli üks peasponsoritest ja sestap oli siis õhtuste kõndijate mütsile sisse monteeritud pisike patareiga tuluke. Kui tuhanded inimesed niimoodi hämaruses helendavate mütsidega üle silla voolasid, siis oli vaatepilt üsnagi vinge.
Päikeseloojangule oli sätitud ka aborigeenide sillaõnnistus tseremoonia. See hakkas pihta kui olime jõudnud umbes silla keskpaika (Ärge arvake, et see on mingi väike sillake. Täpset pikkust ma ei tea, aga brozüüris oli kirjas, et jalutuskäik on orienteeruvalt 3-4 km pikk). Umbes veerand kaheksa keerati kinni valjuhäälditest tulnud ajaloolised raadiokatkendid ja asendati need abode mediteeriva joiuga. Silla äärtes pisteti põlema kuhjad kummipuu lehti, ning toss varjutas kiiresti kogu silla ja õhus hõljus imeline suitsulõhn. Tundsin end kui suvisel Eestimaal küdeva sauna ligiduses. Pimenedes projekteeriti sillale ka mitmevärvilist valgust ning üles riputatud tuulekellad kõlksusid harmooniliselt. See kõik kokku oli lihtsalt imeilus. 
Mütsid muide helendavad veel praegugi (päev hiljem) kapinupu küljes rippudes.
Sildid: Harbour Bridge, Sydney
posted by HM at 7:12 AM
7 Comments:
LAHE!!! Meie taas hoidsime end rahvamassidest kõrvale...
terv
mutukas
Tõesti ilus :)
Mul on kujunenud sinu elust Austraalias selline mulje, et valdav osa ajast käid tööl, ja vabal ajal chillid Sydney lõpmatutel glämmi ja roki ja muudel üritustel ning Sydney regiooni lõpututel randadel. Kas on nii? Ootan huviga, mida sa talvel seal tegema hakkad :)
Tulin Norrast just laudamast - sealse meetrise lume vastu on siin totaalne kevad :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Jah, Annike, tule siia ja õpeta mind ka laudama! Siin kuskil mägedes pidi talvisel ajal lund olema küll.
Aga kui sa nüüd hästi järele mõtled, siis ega sinu tegemised ei kõla ju kuigivõrd teistmoodi - valdav osa ajast tööl, vabal ajal kõikvõimalikel nõlvadel laudamas, maratonil chillimas ja zavoodis laulmas jne..
Noh tunnistame mõlemad ausalt üles, et tegelikult päris nii see kõik ka ei ole - peab vahel poes käima, süüa tegema, telekat vaatama jne jne, eks ole :)
Kui nüüd järele möelda, ei kõla jah väga teistmoodi :))) Aga samas kuidasgi tundub, et Sydneys toimub igasugu asju. Ja kontsertidest nii palju, et aprillis toimub meil 4-5 kontserti, üks teist ka Supilinna päevadel ja üks juba ülehomme ringi aastapäeval.
No n2ed siis! Kuigi tegelikult Sydneys toimub jah koguaeg midagi. See on see suurlinna v6lu.
Samas kontsert Supikas k6lab ka hetkel maru kutsuvalt..:) Saada mulle siis p2rast m6ni lindistus ka!
Postita kommentaar
<< Home