Jõulud Thirlmeres
Austraalias on üks Eesti küla, Thirlmere nimeks. See on Sydneyst u 80 km edela suunas. Ja mul oli sinna juba pikka aega huvi minna - algul vist eelkõige sellepärast, et seal on Kungla pood. Huvi tärgatas ka see, et paar kuud tagasi Powerhouse muuseumis käies jäi pihku brozüür, et sellest samast Thirlmere külast tuleb seal peagi näitus. Nii et tundus pisut uskumatu, et tegemist on ainult vanadekodu ja Kungla poega (nagu teadjamad rääkisid). Sest sel juhul - millest oleks teha näitust?
Nii et plaan ise seda küla vaatama minna küpses ja et teada oli, et esimesel jõulupühal on seal tulemas ka jõuluteenistus, siis tundus nagu sobiv aeg.
Asusime teele varakult ja läbi vihma. Kiirteele ei hakanud ronima ja sõitsime mööda rannikut lõunasse. Seekord põikasime sisse ka Helensbourgi lähedasse hindu templisse, kust eelmisel korral kogemata mööda vuhisesime (ja Jarekil oli tol hetkel veel u-pööretega väikseid probleeme:). Edasi käisime Kiilaspea vaatepunktis ja siis ühes rannas. Linnast väljas on ikka mõnus olla.
No ja siis tuli ette võtta see 45 kilomeetrine teelõik merest Thirlmereni. Vahepeal vaatasime veel ringi Pictonis ja nii juhtuski, et jõudsime Thirlmere täpselt pool kaks. Ja see jõuluteenistus pidi samuti pool kaks algama. Ning kohe selgus ka, et kodutöö oli tegemata. Nimelt Thirlmere ei olegi nii väike koht, et kirik keset küla ja Kungla pood kõrval. Noh, koht on siiski üsna väike, aga et oli pühade aeg, siis polnud tänavatel mitte ainsatki hingelist, kellelt teed küsida. Linnakaardilt tuvastasime kolm kirikut. Kõndisime neist ühte - Community church, siis otsisime teist (mida ei leidnud) ja kolmas osutus Jehoovade palvekambriks.
Et selle aja peale jäi silma ka Kungla pood, siis arvasime, et küll see kirik ka kuskil leidub. Reedik käis ühel kreeka perekonnapeol juhatust küsimas, mida lahkelt ka jagati. Nii et eesti kiriku leidsime üles. Väike, roheline ja Estonian Church peale kirjutatud. Britt mainis mõtlikult, et see näeb välja nagu Kill Billi filmist. Mis oli ootamatult tabav võrdlus. Selge oli see, et jõuluteenistus seal toimuda ei saa.
Et kohe kiriku juurest algas Estonian road, siis sõitsime seda mööda edasi. Ja eks seal Eesti teel need Thirlmere eestlased peituvadki. Roheliste põldude ja tuules kõikuvate puusalude vahel. Kena koht, pole midagi öelda. Ja ei ole mingit kõledat vanadekodu, vaid väikesed kodused majakesed roheluse keskel, ühel oli rukkilill peale nikerdatud.
Küsisime köögist teed ja leidsimegi jõuluürituse üles. Aga on hoopis kergem astuda sisse kirikusse kui privaatsesse koosviibimisruumi. Sestap kõhklesime pisut ukse taga ja siis otsustasime pigem mitte sisse minna. Oh sa õnnistav ja Üks Roosike on tõusnud kõlasid akna taha ka, tegelt oleks päris hea meelega kaasa laulnud. Nii et mul oli küll kahju, et hiljaks jäime.
Lõpetuseks veel üks pilt Thirlmere lähedastest järvedest.
Nii et plaan ise seda küla vaatama minna küpses ja et teada oli, et esimesel jõulupühal on seal tulemas ka jõuluteenistus, siis tundus nagu sobiv aeg.
Asusime teele varakult ja läbi vihma. Kiirteele ei hakanud ronima ja sõitsime mööda rannikut lõunasse. Seekord põikasime sisse ka Helensbourgi lähedasse hindu templisse, kust eelmisel korral kogemata mööda vuhisesime (ja Jarekil oli tol hetkel veel u-pööretega väikseid probleeme:). Edasi käisime Kiilaspea vaatepunktis ja siis ühes rannas. Linnast väljas on ikka mõnus olla.
No ja siis tuli ette võtta see 45 kilomeetrine teelõik merest Thirlmereni. Vahepeal vaatasime veel ringi Pictonis ja nii juhtuski, et jõudsime Thirlmere täpselt pool kaks. Ja see jõuluteenistus pidi samuti pool kaks algama. Ning kohe selgus ka, et kodutöö oli tegemata. Nimelt Thirlmere ei olegi nii väike koht, et kirik keset küla ja Kungla pood kõrval. Noh, koht on siiski üsna väike, aga et oli pühade aeg, siis polnud tänavatel mitte ainsatki hingelist, kellelt teed küsida. Linnakaardilt tuvastasime kolm kirikut. Kõndisime neist ühte - Community church, siis otsisime teist (mida ei leidnud) ja kolmas osutus Jehoovade palvekambriks.
Et selle aja peale jäi silma ka Kungla pood, siis arvasime, et küll see kirik ka kuskil leidub. Reedik käis ühel kreeka perekonnapeol juhatust küsimas, mida lahkelt ka jagati. Nii et eesti kiriku leidsime üles. Väike, roheline ja Estonian Church peale kirjutatud. Britt mainis mõtlikult, et see näeb välja nagu Kill Billi filmist. Mis oli ootamatult tabav võrdlus. Selge oli see, et jõuluteenistus seal toimuda ei saa.
Et kohe kiriku juurest algas Estonian road, siis sõitsime seda mööda edasi. Ja eks seal Eesti teel need Thirlmere eestlased peituvadki. Roheliste põldude ja tuules kõikuvate puusalude vahel. Kena koht, pole midagi öelda. Ja ei ole mingit kõledat vanadekodu, vaid väikesed kodused majakesed roheluse keskel, ühel oli rukkilill peale nikerdatud.
Küsisime köögist teed ja leidsimegi jõuluürituse üles. Aga on hoopis kergem astuda sisse kirikusse kui privaatsesse koosviibimisruumi. Sestap kõhklesime pisut ukse taga ja siis otsustasime pigem mitte sisse minna. Oh sa õnnistav ja Üks Roosike on tõusnud kõlasid akna taha ka, tegelt oleks päris hea meelega kaasa laulnud. Nii et mul oli küll kahju, et hiljaks jäime.
Lõpetuseks veel üks pilt Thirlmere lähedastest järvedest.
3 Comments:
Helle-Mai, kullake, kuhu kadus Sinu julgus? Oleksid ikka pidanud kirikusse sisse minema. Täna Eesti Majas ans Külmast Võetud kuulamas käies tutvusime noorte eestlastega, kes ka eile mainitud kirikut külastasid. Nemad pajatasid, et seal oli väga tore, eestlastest vanainimesed olid väga sõbralikud, vahetud ja siirad. Lisaks pakuti peale teenistust võileibu. Oli meeldiv sotsialiseerumine toimunud.
Vat ei ole julge tüdruk vist jah. Nüüd veel hakkasin kartma ja kustutasin teise poole algsest sissekandest ära. :)
Mis siis ikka, ole järgmine kord julgem! Aga blogi teksti nüüd minu pärast küll muutma ei peaks.
Postita kommentaar
<< Home