Kirjutamisest

Avastasin täna hommikul üllatusega, et mu vana koduleht ülikooli serveril on ikka veel alles (kuigi nad kirjutasid juba aasta tagasi kirja, et see läheb kustutamisele). Juhtusin lugema oma sealset reisipäevikut Vietnami ja Hiina kohta. Seal on ka Kambodzast ja Pakistanist natuke, aga neid loen kunagi hiljem üle.
Teate mis? Nii hea oli lugeda.. Tõesti tulid need kohad ja tegemised nii eredalt ja ehedalt silme ette. Nagu oleks seal eile käinud, kuigi juba mitu head aastat möödas..
Vahel tekib kahtlus, et milleks ikka igasuguseid ebaolulisi asju üles kirjutada, blogida vms. Et kes neid loeb või vaatab jne. Tegelikult see on kõik enda tarbeks. Ja kui kunagi tahad sinna ajamomenti naasta, siis piisab vaid natukesest lugemiseset ja meenutamisest. Et nii lihtne ongi. Endale meenuvad ühed asjad, teised loevad su jutust välja hoopis midagi muud. Aga lugemine on ju vabatahtlik nagunii. Ühesõnaga elagu blogimine.