Sinimäed

Laupäeval võtsime kätte ja sõitsime ikka linnast täitsa välja. Käisime müttamas pisikeses jupikeses Suurest Veelahkmeahelikust, täpsemalt Sinimägedes. Millegipärast mul oli mulje jäänud, et nädalavahetusel sõidab sinna pool Sydneyt kokku ja tegemist on rahvaroheke ja kommertsliku kohaga. Tegelikult on Sinimäed ikka vahvad. Tõepoolest kergelt sinakad - nagu oleks metsade-kaljude kohal sudu. Tegelikult tulevat see aga eukalüptimetsade aurudest. Vaated on suurepärased - tegemist on nimelt kõrge liivakiviplatooga, mis on aastatuhandete jooksul maaliliselt murenenud ja uuristunud. Kõige kuulsama kaljunuki nimi on Kolm Õde.

Rahvast käib Sinimägedes muidugi omajagu, kuid 90% on siin, et teha pisikene tõstukitiir mööda nõlva üles-alla (või kahe nõlva vahel). Selleks on olemas Maaliline Skyway, Railway ja Flyway. Nii et kui hoida neilt radadelt eemale, siis on hea rahulik ringi vaadata.

Kõndisime natuke mööda kaljuservi ja siis suundusime metsa. Kummipuud ja eukalüptipuud ja igasugused muud puud, mille nime ma ei tea. Eriti mulle meeldisid igal pool leiduvad Gondwana ajastu sõnajalalised.