Miks ma vahel igatsen Eestit taga

Tekkis vajadus küsida Tartu ülikoolist inglise keelne diplomilisa. Saatsin täna hommikul (Austraalia aja järgi st Eesti öösel) e-maili küsimusega, et kuidas seda täpselt korraldada. Olin valmis ema luurele saatma, pabereid postitama ja puha. Tulen töölt koju, Eestis on parasjagu hommik...ja mu meilboksis teade, et tõend on mulle siia teele pandud. Vot see on efektiivsus, mida ma püüan siin Austraalias ka enda ümbrusesse süstida, aga paraku jääb see tihtipeale hüüdja hääleks kõrbes.
E-mail on võõraskeha, telefon ja faks ruulivad. Kõike tehakse as soon as possible see tähendab ehk järgmisel nädalal. Mulle käib selline asi närvidele. Miks ma pean kliendile helistama, selgitama pikalt-laialt probleemi ja siis paluma tal kiri oma kinnitusega kohale faksida või saata postiga. Väike e-mail, kiire vastus ja asi korras - see on viis ajada asju efektiivselt, kas pole.
Elagu Eesti! Ja aitäh Helenile õppeosakonnast selle meeldetuletuse (ja muidugi ka diplomilisa) eest.